LEPITUSMENETLUSE ALUSED

Käesolev lepitusmenetlus (lepitusteenus) on vahendusmenetlus, mis toimub lepitusseaduse (LepS) alusel, rakendades ka riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) sätteid, arvestades LepS erisusi.  

Käesolev lepitusmenetlus on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtueelse menetlusena ja läbirääkimistena TsÜS § 167 tähenduses.

Aegumine peatub õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus, aga ka õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus erapooletu isik (edaspidi Lepitaja) toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele omapoolse lahendusettepaneku.

Kui lepitusmenetluses on alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmine ja/või vanemate koostöö lapse kasvatamisel, viiakse lepitusteenuse osutamise käigus Lepitaja vahendusel läbi menetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes.

Alljärgnevad tingimused määravad lepitusmenetluse alused, millest mina juhindun. Lisaks alljärgnevatele tingimustele juhindun ma Eesti Vabariigi seadustest ja lepitajate kutsekäitumise koodeksist.

Palun loe iga punkt tähelepanelikult läbi, märgi ära kõik küsimused, mis Sul tekivad ja esita need mulle esimesel seansil.

Esimesel seansil pakutakse Sulle võimalus allkirjastada leping (edaspidi: Leping), millega Sa kinnitad, et mõistad lepitusmenetluse protsessi ja allpool selgitatud tingimusi ning kohustud neid täitma.

Ka mina omalt poolt allkirjastan Lepingu, kinnitamaks oma pühendumust ja vastutust Lepingu, lepitajate kutsekäitumise koodeksi ja Eesti vabariigi seaduste täitmisel.

Nüüd selgitan Sulle lepitusmenetluse aluseks olevaid tingimusi (Alus: LepS § 7 – Selgituskohustus):

I. LEPITUSMENETLUS ON VABATAHTLIK
1. Lepitusmenetlus on vabatahtlik. Sa teed valiku osaleda lepitusmenetluses, kuna soovid võimalusel lahendada pereprobleemi kohtuväliselt.
2. Sul on õigus lõpetada lepitusmenetlus igal ajal. Siiski loodan, et enne lepitusmenetluse lõpetamise otsustamist soovid Sa minuga jagada neid põhjusi, mis tingivad sellise otsuse langetamise.
3. Ka minul on õigus lepitusmenetlus lõpetada kui ma näen, et lepitusmenetluse alustamine või selle jätkamine ei aita kaasa Sinu pereprobleemi lahendamisele.
4. Teatud juhtudel on mul õigus kaasata kaaslepitaja. Kui kaaslepitaja kaasamine toob Sulle kaasa täiendava rahalise kulu, küsin ma kaaslepitaja kaasamiseks Sinult eelnevalt kirjaliku nõusoleku.
5. Kui lepitusmenetluses tekib vajadus rahaliste suhete tasaarvestamiseks, palun ma mõlemal lepituse osapoolel esitada mulle täielik ja korrektne (õige) ülevaade oma finantsseisust koos vastavate dokumentaalsete tõenditega. Mina ei kontrolli esitatava informatsiooni ja dokumentide õigsust. Siiski ma palun Sul allkirjastada vastava kirjaliku dokumendi, millega kinnitad, et oled mulle esitanud kogu asjakohase informatsiooni ja kõik dokumendid. Kui hiljem selgub, et Sinu kinnitus ei vasta tõele, heidetakse Sinu tõele mittevastava kinnituse alusel koostatud dokumendid (sh lepingud ja kokkulepped) kõrvale ning vastav tasaarvestusmenetlus algab otsast peale.

II. LEPITUSMENETLUS ON ERAPOOLETU
6. Lepitajana olen ma erapooletu ja soovin aidata kõiki osapooli võrdselt.
7. Ma ei langeta otsuseid ega väljenda arvamust selle kohta, kellel on õigus – ma ei vali pooli.
8. Ma abistan lepitusmenetluse osapooli, niivõrd kuivõrd see on võimalik, jõudma ühistele kokkulepetele ja välja töötama nende endi vastastikusel kokkuleppel sündivaid lahendusi.
9. Ma edastan lepitusmenetluse osapooltele neutraalset õiguslikku ja finantsalast informatsiooni, aitamaks neil mõista erinevaid valikuvõimalusi. Ma ei anna õigus- või finantsalast nõu ega jaga soovitusi – kõik otsused tuleb teha lepitusmenetluse osapooltel endil.
10. Kui menetlus puudutab otseselt või kaudselt lapsi ja nende huve ning heaolu, on mul lepitajana kohustus juhinduda lapse huvidest ja heaolust ning pakkuda lepitusmenetluse osapooltele lahendusi, mis parimal moel tagavad lepitusmenetluse osapoolte suhteid lapsega ning lapse huve ja heaolu nüüd ja tulevikus.

III. LEPITUSMENETLUS ON KONFIDENTSIAALNE
11. Mul on lepitajana professionaalne kohustus hoida kliendisaladust. Kõik meie arutelud võimalike lepingutingimuste või kokkulepete kohta toimuvad Sinu õigusi puutumata (without prejudice) ja konfidentsiaalselt. (legally privileged).
12. Lepitajal on vaikimiskohustus lepitusmenetluse asjaolude suhtes, mis on talle teatavaks saanud kas lepitusmenetluse käigus või väljaspool seda. Lepitaja annab andmeid lepitusmenetluse asjaolude kohta ainult lepitusosalistele ja nende esindajatele.
13. Sa lubad, et ei kutsu mind kohtusse käesoleva lepitusmenetluse osas tunnistajana ütlusi andma. Kui ma vaatamata sellele peaksin osutuma tunnistajana ülekuulatavaks, siis mulle kui lepitajale ei või lepitusmenetluse käigus teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega seletust nõuda.
14. Sinu taotlusel koostan ma lepitusmenetluse käigus või selle lõpus vahe- või lõppkokkuvõtte, aga ka lihtkirjaliku kokkuleppe teksti (nt lapsega suhtluskord; vaidlusküsimuses saavutatud kokkulepe; rahaliste kohustuste täitmise kokkulepe vms).
15. Eelmises punktis nimetatud kokkuvõtted ja teised dokumendid ei puuduta Sinu õigusi (without prejudice) ja need tehakse kohtule kättesaadavaks vaid kõigi lepitusmenetluse osapoolte kirjalikul nõusolekul. Sa annad oma kirjaliku nõusoleku eeldusel, et lepitusmenetluse osapooli on selle andmise õiguslikest tagajärgedest informeeritud ning nad leiavad ühiselt, et vastava dokumendi kohtule esitamisest on kasu nendega seotud kohtuasja lahendamisel. Siiski on Sulle teada, et kohus võib kohustada lepitajat andma andmeid lepitusmenetluse asjaolude kohta neis kohtu menetluses olevates kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, milles seda õigustab kaalukas avalik huvi, eeskätt kui on tegu lapse huvide kaitsega või ohuga isiku elule ja tervisele.
16. Lepingu punktis 14 nimetatud dokumendid kuuluvad minu poolt edastamisele teisele lepitusosalisele, Sinu advokaadile, kes Sind käesolevas asjas nõustab ning Sind lepitusmenetlusse suunanud KOV-i lastekaitsetöötajale kui oled selleks mulle andnud kirjaliku nõusoleku.
17. Siiski pean oma kohuseks Sind informeerida, et ei saa välistada kohtu huvi Lepingu punktis nr 14 nimetatud kokkuvõtete ja teiste lepitusmenetluse dokumentide vastu ega keelata kohtul neid ametlikus korras välja nõudmast. Seaduse ees oleme me kõik võrdsed ja kohustatud – sellises olukorras ei saa Sa mulle konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist ette heita.
18. Lepitusosaline või tema õigusjärglane või esindaja võib lepitaja vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta kirjaliku nõusoleku. Kui lepitusosaline on surnud ning tal ei ole õigusjärglasi või kui temaga ühendusse astumine ei ole võimalik, võib kohus vabastada lepitaja saladuse hoidmise kohustusest.

IV. KONFIDENTSIAALSUSNÕUDE ERISUSED
19. Lepitaja vaikimiskohustus ei takista Lepitajal lastekaitseseaduse § 27 lõike 1 alusel abivajavast lapsest ja § 31 lõike 1 alusel hädaohus olevast lapsest teatamast ka juhul, kui asjaolud, millest nähtuvalt vajab laps abi või on hädaohus, saavad Lepitajale teatavaks lepitusmenetluse käigus.

20. Tea, et ma olen kohustatud täitma ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevat teatamiskohustust.
21. Juhul kui Sinu tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused ja alustatakse kriminaalmenetlus, puudub mul seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks kutse- või muu tegevuse tõttu. Kohtu määruse alusel annab lepitaja lepitusmenetluse asjaolude kohta andmeid uurimisorganitele.

22. Isikuandmete kaitse seaduse järgi on mul õigus Sinu ja Sinu alaealise lapse isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui oled selleks enda nimel ja lapse seadusliku esindajana andnud vastava nõusoleku.
23. Samuti on mul vaja Sinu nõusolekut juhul, kui oled pärija ja vaja oleks töödelda isikuandmeid pärast andmesubjekti surma. Nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht.
24. Punktides 22 ja 23 nimetatud nõusolek on antud Lepingule allakirjutamisega.
25. Tulenevalt lepitustegevuse eripärast võib minu superviisor heita pilgu minu menetluses olevatele või olnud lepitusmenetluse failidele/kaustadele/toimikutele, mis võivad sisaldada ka Sinuga, Sinu eellaste või järglastega seotud andmeid. Sellisel puhul ei ole tegemist konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega, kuna ka superviisoril lasub konfidentsiaalsuskohustus.
26. Kogu mulle lepitusmenetluse käigus edastatud informatsioon, sh kirjavahetus ja kommunikatsioon, saab lepitusmenetluses teatavaks kõigile või siis mõlemale lepitusmenetluse osapoolele. See ei puuduta aadresse, telefoninumbreid e-posti aadresse vms., mida Sa ei soovi teiste menetlusosalistega jagada.
27. Ka Sinult saadud finantsinformatsioon on menetlusosalistele avalik ning seda võin ma menetlusökonoomika huvides esitada näiteks Sinu advokaadile, kohtule või ka teistesse ametiasutustesse, kus on käimas menetlus, milles vajatakse sama informatsiooni.

V. LAPSE ÄRAKUULAMINE

28. Kui lepitusmenetluses on alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmine ja/või vanemate koostöö lapse kasvatamisel, tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil.
29. Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik.
30. Lapse korduva ärakuulamise vältimiseks teeb Lepitaja vajaduse korral koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste lapsega töötavate isikutega.

VI. KOKKULEPE ja VANEMLUSKOKKULEPE

31. Läbirääkimiste ja lepitamise eesmärk on kokkulepe, mida kõik osapooled peavad õiglaseks ja erapooletuks. Lepitaja kohustus osapoolte ees on aidata neil sellise kokkuleppeni jõuda. Võimaluse korral peaks lepitaja töötama välja kirjaliku dokumendi, mis kajastaks läbirääkimiste käigus saavutatud kokkuleppeid.
32. Juhul, kui jõutakse kokkuleppele, mida lepitaja peab (1) ebaseadustikuks, (2) tugevasti ebaõiglaseks ühe või mitme osapoole suhtes, (3) väärinfo tulemuseks, (4) tahtliku pettuse tulemuseks, (5) võimatuks teostada, (6) ajas ebapiisavaks, siis võib Lepitaja rakendada ühte või kõiki järgmisi alternatiive:
1) Informeerida osapooli raskustest, mida lepitaja lepingus näeb;
2) Informeerida osapooli raskustest ja anda soovitusi, mis probleeme tasandavad;
3) Taandada ennast Lepitaja kohalt ilma kummalegi osapoolele oma taandumise põhjuseid avaldamata;
4) Taandada ennast Lepitaja kohalt, kuid avaldada mõlemale osapoolele kirjalikult oma lahkumise põhjused;
5) Taandada ennast Lepitaja kohalt ning avaldada avalikkusele sellise tegevuse üldpõhjus (ebaaus kauplemine, põhjendamatu kokkulepe, ebaseaduslikkus jne).
33. Lepitaja formuleerib lepitusosaliste soovil kirjalikult kokkuleppe, mille lepitusosalised ja Lepitaja allkirjastavad.

34. Kui lepitusmenetluses on alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmine ja/või vanemate koostöö lapse kasvatamisel ning seeläbi lapse huvide kaitse ja heaolu tagamine ning lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe.

VII. PIIRANGUD, MENETLUSE LÕPPEMINE ja EDUTUS

35. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks juhul, kui:
1) lepitusosalised jõuavad lepitusmenetluse käigus kokkuleppele;
2) lepitusosaline avaldab tahet lepitusmenetlus katkestada;
3) Lepitaja katkestab lepitusmenetluse alljärgneval juhul:

– mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui kokkuleppe saavutamine lepitusosaliste vahel on vähe tõenäoline või kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lepitusosaliste huve kaaludes ei või oodata, et Lepitaja jätkaks lepitusmenetlust, või kui juhtum ei sobi olemuslikult lepitusmenetluseks;
– kui Lepitajale tasumiseks on isikule antud riigipoolset menetlusabi, võib Lepitaja lugeda lepitusmenetluse lõppenuks juhul, kui lepitusmenetluse algusest on möödas vähemalt kolm kuud.
36. Eelmise punkti alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja lepitusosalise soovil väljastab Lepitaja dokumendi, mis kinnitab lepitusmenetluse edutust (edaspidi Edutustõend).

37. Kohtu poolt Lepitaja juurde suunatud isiku taotlusel väljastab Lepitaja Edutustõendi ka juhul, kui:
1) Lepitaja poole on pöördunud vaid üks pooltest;
2) Lepitaja on teinud kõik, et teavitada teist poolt soovist viia läbi lepitusmenetlus, edastades talle teate lepitusläbirääkimiste aja ja koha kohta;
3) teine pool teatab, et ei soovi menetluses osaleda, või jätab mõjuva põhjuseta lepitusläbirääkimistele ilmumata või näitab oma käitumisega muul viisil soovimatust osaleda lepitusmenetluses.

38. Lepitaja ei osuta lepitusteenust perelepituse erijuhtude korral, nagu:
1) on esinenud lähisuhtevägivalda;
2) on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist;
3) ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue.
39. Siiski võib Lepitaja oma äranägemisel perelepituse erijuhtude korral kaasata lepituskohtumistel osalema teise perelepitaja, kes toetab lepitusmenetluse läbiviimist.
40. Juhul, kui osapooled ei jõua kokkuleppele ka Lepitaja abil, on Lepitaja kohustus anda neile teada ummikseisust ja soovitada läbirääkimiste lõpetamist. Lepitaja on kohustatud informeerima osapooli, kui ilmneb lõplik ummikseis, ning osutama neile teisi vaidluse lahendamise võimalusi. Lepitaja ei tohi pikendada ebaproduktiivset arutelu, mis suurendaks osapoolte aja-, emotsionaalset ja rahakulu.
41. Lepitusmenetlus lapse õigustega seotud asjades lõppeb, kui:
1) lepitusosalised sõlmivad vanemluskokkuleppe;
2) lepitusosalised ei jõua kokkuleppele;
3) üks pool soovib lepituskohtumised katkestada;
4) lepitaja hinnangul on vanemluskokkuleppe sõlmimine ebatõenäoline;
5) lepitusmenetluse jätkamine ei ole muutunud asjaolusid arvestades võimalik.

42. Lepitusmenetlus lõppeb ka juhul, kui vaidlusest puudutatud laps saab lepitusmenetluse ajal täisealiseks. Kui vaidlusest puudutatud lapsi on mitu, lõppeb lepitusmenetlus vaid täisealise lapse osas.

43. Kui lepitusmenetlus lõppeb punktis 37 alapunktised 2-5 alusel, edastab Lepitaja pooltele edutuse tõendi.
44. Lepitaja edastab pooltele lepitusmenetluse edutuse tõendi ka juhul, kui üks osapool ei anna taotluse esitamisel nõusolekut perelepituses osaleda või kui lepitusosalised ei nõustu määratud Lepitajaga.
45. Kui kohus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) suunas pooled perelepitusse ja lepitusmenetlus on lõppenud, edastab Lepitaja kümne tööpäeva jooksul lepitusmenetluse lõppemisest arvates kohtule või KOV-ile teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta või edutuse tõendi lepitusmenetluse edutuse korral või teabe vaidlusest puudutatud lapse täisealiseks saamise kohta.