Stockholmi Arbitraažikohus rahuldas meie kliendi hagi
Stochkolmi Arbitraažikohus tegi paar päeva tagasi otsuse meie kliendi kasuks, mida peame märkimisväärseks töövõiduks, kuna vaidluse all olid suured kahjusummad.
Meie büroo vandeadvokaat Urmas Arumäe, keda assisteeris büroo vandeadvokaadi abi Oleg Matvejev (ehk siis meeskond Eestist), esindasid vaidluses Moskva klienti. Vastaspool oli Saksamaalt. Arbiiter tuli Helsinkist ja kohus toimus Rootsis. Oli õiguslikult huvitav pundar küsimusi, sh millise riigi lepinguõigusele leping allub, millise riigi õigusest tulnuks lähtuda lepingu täitmisel ja millise riigi lepinguõigusest peaks lähtuma kohus vaidluse lahendamisel, ent päeva lõpuks saatis meie klienti siiski edu, sõltumata sellest, et midagi lihtsasti saavutatavat selles vaidluses ei olnud.
Meie hinnangul võiks vaidlemine vahekohtus (arbitraažikohtus) olla vähemalt äriliste lepingute puhul pigem reegel kui erand. Võrreldes riikliku kohtusüsteemiga on arbitraažikohtul mitmeid eeliseid: see on konfidentsiaalne (arbitraažikohus ei väljasta vaidlevate poolte ja vaidluse kohta üldjuhul mitte mingisugust informatsiooni kolmandatele isikutele); riigilõivu ei ole ning arbitraažimaks on seda odavam, mida suurem on nõude suurus; arbitraažimenetlus on kiirem (menetlustähtaeg on üldjuhul kuni kuus kuud); pooltel on võimalus osaleda vaidlust lahendava vahekohtu moodustamises, esitades omapoolseid kandidaate jms; arbitraažikohtu otsus jõustub tegemise hetkest (otsusega võib kohe minna kohtutäituri juurde ja alustada täitemenetlusega); arbitraažikohtu otsust on lihtne välisriikides täitmisele pöörata (kõikides New Yorgi 1958. aasta konventsiooniga liitunud riikides).
Eestis ei ole vahekohtumenetlus sedavõrd akuutne, ent jaatame vähemasti vajadust selle ulatuslikuma rakendamise üle ühiskonnas diskuteerida, kuivõrd arbritraažikohtu eelised ei ole vaid marginaalsed ning sellest on niššivaidlustes ka riiklikul halduskoormusel üksnes kasumlikkuse aspektist võita.
