Riik täiendab karistusseadustikku
12.09.2018 läbis Riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, millega täpsustatakse terrorismi karistusõiguslikku regulatsiooni ja laiendatakse terrorismiohvrite õigusi. Justiitsminister soovib muuta ka kodakondsuse seadust, mis võimaldaks kodakondsuse ära võtta isikult, kes osaleb terroristliku ühenduse tegevuses või on avaldanud toetust terroristlikule ühendusele. Ettepaneku kohaselt kaasneb kodakondsuse äravõtmine üksnes esimese astme riigivastase kuriteo toimepanemisega, millega on karistusseadustik ette näinud raskeima karistusena üle viie aastase vangistuse või eluaegse vanglakaristuse. Rõhutagem, et kodakondsust ei saa ära võtta isikult, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.
Eelnõus sätestatakse kuriteona selgesõnaliselt välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Näiteks saab uue kuriteokoosseisu alusel karistada ka isikut, kes kogub riigi julgeoleku õõnestamiseks infot ka mittesalajaste valdkondade kohta. Eelnõu kohaselt sätestatakse edaspidi kuriteona ka väljaõppe saamine terrorikuriteo toimepanemiseks ning terroristlikul eesmärgil reisimine, selle korraldamine, rahastamine ning toetamine. Reisimine terroristlikel eesmärkidel on tulevikus karistatav kuriteona juhul, kui inimene reisib teise riiki eesmärgiga panna seal toime terrorikuritegu, osaleda terroristliku ühenduse tegevuses või saada terroristlikku väljaõpet. Selle eest sätestatakse karistuseks kuni viieaastane vangistus.
Eelnõu tagab teiste ohvriabiteenuste kõrval terrorismiohvritele ka vajaliku psühholoogilise abi nii kaua kui vaja. Teenus tagatakse elanikele, kes on saanud kannatada nii Eestis kui ka välisriigis toime pandud terrorikuriteo järel. Lisaks tagatakse terrorikuriteo ohvrile kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.
Arumäe & Sipari Advokaadibürood
