Riigikohus: ülalpidamisasjas ei pruugi laste vahelduva elukoha korral olla hagi tagamine põhjendatud
7. novembril on teinud Riigikohus lahendi asjas nr 2-18-6491/38, milles kõrgeima astme kohus analüüsis millised eeldused peaksid olema täidetud selleks, et kohustada kostjat (lapsevanemat) andma lapsele ülalpidamist ka kohtumenetluse ajal.
Kohus võib kohustada kostjat TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel tasuma hagi tagamise korras menetluse ajal elatist abieluasjas, ülalpidamisasjas või muus perekonnaasjas. Seega on tegemist iseenesest kohase hagi tagamise abinõuga. Kohus võib kohustada kostjat hagi tagamise korras menetluse kestel elatist maksma, kui ta leiab, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamine on eriline hagi tagamise abinõu. Selle eesmärk on osalt kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid.
Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et hagi tagamisena kostjat elatist maksma kohustamine on põhjendatud üksnes siis, kui esinevad erandlikud asjaolud. Kolleegium leiab, et hagi tagamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Piisab sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist.
Kolleegium selgitas viidatud lahendis, et kui hagi on esitatud alaealisele lapsele elatise saamiseks, tuleb hagi tagamisel hinnata lapse ja ülalpidamist andma kohustatud vanemate varalist seisundit. Hagi tagamine TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel eeldab, et hagejad on TsMS § 377 lg 2 mõttes põhistanud, milles seisneb vajadus vältida olulist kahju. Ringkonnakohus leidis, et hagejate ülalpidamine on kindlustatud ka hagi tagamiseta. Ema varanduslikust seisundist tulenevalt võinuks olla hagi tagamine põhjendatud aga siis, kui hagi tagamata jätmisega oleks kaasnenud oht, et hagejate toimetulekuks menetluse kestel ei jätku piisavalt vahendeid. Ekslik on hagejate seisukoht, et hagi tagamiseks annab aluse ainuüksi see, et vanemad on kohustatud hagejaid võrdselt ülal pidama.
Hagi tagamine võinuks käesolevas asjas olla kostja varandusliku seisundi tõttu põhjendatud siis, kui oleks oht, et hagi tagamata jätmise korral osutub osaliselt või täielikult võimatuks täita hagi rahuldava kohtulahendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuet. Sellisele asjaolule hagejad aga hagi tagamise avalduses ei tuginenud. Kolleegium rõhutab, et eelnimetatud ohu põhistatuse korral saanuks kohus hagi TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel tagada ka siis, kui emal oleks piisavalt vahendeid, et üksi hagejaid kohtumenetluse ajal täielikult ülal pidada.
Lisanduvalt rõhutas Riigikohus üle, et hagi tagamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid ei tule tõendada, vaid põhistada.
Lõppkokkuvõtteks leidis aga kolleegium, et sõltumata eelpool esitatud seisukohtadest, leidis ringkonnakohus hagi õiguslikku perspektiivikust hinnates õigesti, et hagi tagamine ei ole põhjendatud, sest kostja vastuväiteid arvestades ei ole välistatud, et kuna hagejad elavad suure osa ajast ka kostja juures, ei pruugita kostjalt hagejate kasuks elatist täies ulatuses välja mõista. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et asjakohane on vältida olukorda, mil hagi tagamise korras mõistetakse välja elatis suuremas ulatuses kui see, mis arvestatava tõenäosusega mõistetakse välja asja lõpplahendis.
Arumäe & Sipari Advokaadibürood
