Riigikohus: likvideerimismenetluses võib hagi tagamine olla põhjendatud
Arumäe & Sipari Advokaadibüroo vandeadvokaat Urmas Arumäe esindas edukalt klienti tsiviilasjas rahalise nõude väljamõistmiseks ning samas asjas hagi tagamiseks juriidiliselt isikust võlgniku vastu, kelle suhtes oli algatatud likvideerimismenetlus.
Meie kliendil esines põhjendatud kahtlus, et sõltumata likvideerimismenetluse läbiviimisest, mille käigus peaksid kõikide senisete võlausaldajate nõuded rahuldatama, ei pruugi see praktilises elus siiski nii minna. Kaitsmaks võlausaldaja huve nõude maksmapanekul esitas vandeadvokaat Urmas Arumäe maakohtule hagi tagamise taotluse arestimaks hagi tagamise abinõuna võlgniku arvelduskontod. Maakohus nõustus võlausaldajaga ning rahuldas taotluse.
Võlgnik kaebas aga maakohtu määruse edasi. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustunud ning tühistas määruse. Ringkonnakohus leidis, et likvideerimismenetlus ei ole iseenesest selline asjaolu, mis annaks alust arvata, et kostja soovib oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida või et kohtuotsuse täitmine oleks muul viisil raskendatud (ringkonnakohtu määruse p 17). Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise aluseks ka asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara või muu registrisse kantav vara (ringkonnakohtu määruse p 18). Võlausaldaja esitas omakorda määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele.
Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus hagi tagamise vajalikkust hinnates arvestanud kõikide asjaoludega kogumis. Likvideerimismenetluse alustamine ei pruugi iseenesest tähendada, et isik on halvas majanduslikus olukorras. Samas tähendab likvideerimine siiski äriühingu vara jagamist ning lõppastmes ühingu äriregistrist kustutamist, mis tähendab äriühingu õigusvõime lõppemist (ÄS § 2 lg 3). Seega seisneb kohtuotsuse täitmise võimatuse oht eelkõige selles, et kohtuotsuse jõustumise ajaks on äriühingu vara juba laiali jagatud, ühing äriregistrist kustutatud ning täitemenetlus muutunud võimatuks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et registrisse kantava vara puudumise tõttu puuduvad hagejal ka muud võimalused tagada 90 941 euro 36 sendi suuruse nõude täitmist. Sellises olukorras on maakohus põhjendatult hagi tagamise avalduse rahuldanud. Selliselt on võimalik hõlbustada kohtuotsuse täitmist, mis on hagi tagamise eesmärgiks (Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15, p 7).
Kolleegium selgitab, et hageja huve ei taga piisavalt ka kostja ja ringkonnakohtu viidatud ÄS § 214 lg 3. ÄS § 214 lg 3 järgi kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist. Samas puuduvad likvideeritava ühingu võlausaldajal võimalused vara jagamist takistada. Kuigi ÄS § 218 lg 1 kohaselt võivad likvideerijad esitada avalduse osaühingu äriregistrist kustutamiseks üksnes tingimusel, et osaühing ei ole Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses ning vastasel juhul on võlausaldajal õigus nõuda ÄS § 218 lg 3 järgi täiendavat likvideerimist, ei ole võlausaldajal võimalik rahuldada oma nõuet vara arvel, mis on juba laiali jagatud. Sellisel juhul võib võlausaldajal olla küll nõue likvideerija vastu ÄS § 220 alusel ning välistatud ei ole ka nõue osanike vastu ÄS § 188 alusel, kuid see ei muuda siiski asjaolu, et hagi tagamata jätmine praeguses asjas võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
Eelnevast tulenevalt on hagi tagamine põhjendatud vaatamata sellele, et kostja esitatud bilansi järgi ületab kostja vara väärtus (sh pangkontol olev summa) hageja nõude. Likvideerimismenetluses ei ole tagatud hageja nõudele vastava summa säilimine likvideeritava äriühingu varas ning kohtuotsuse täitmine võib olla hiljem raskendatud.
Tegemist on uut praktikat kujundava kõrgeima astme seisukohaga, mis leidis äramärkimist ka 07. detsembril 2018 Advokatuuri liikmetele toimunud koolitusel, mida viis läbi Riigikohtunik Villu Kõve. Täispikk lahend on kättesaadav SIIT.
Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ
