Riigikohus: sõiduki varjatud puudustest teatamise mõistlik tähtaeg sõltub puuduse kindlaks tegemise ajast
Nädalapäevad tagasi, 10. oktoobril, on Riigikohus teinud otsuse asjas, mis puudutab sõiduki varjatud puudustest teavitamise mõistlikku tähtaega kui eeldust kahjunõude materiaalseks esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. mail 2014 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki Alfa Romeo 159 3.2 Q4 (sõiduk). Hageja sai sõidukiga läbida ca 3000 km ning vähem kui kolme kuu möödudes (2. augustil 2014) sõiduki mootor enam ei käivitunud. Remonditöökojas tuvastati, et mootor oli kokku jooksnud (mootoririke). Mootori eemaldamise järel selgus, et mõne tihendi asemel oli mootori kokkupanekul kasutatud punast silikooni. Alfa Romeo sõiduautode Eesti ametlik edasimüüja Pilot Motors OÜ tuvastas 26. novembril 2014 sõiduki mootori tehnilise ekspertiisi käigus, et mootorit oli varem remonditud. Mootoris silikoonitükke ei leitud, kuid otsakaant paigaldades oli kasutatud liiga palju silikooni. Liuglaagrite ülemäärase kulumise ja mootoririkke põhjuseks võis olla mootori vähene hooldatus. Asjatundja tuvastas, et ka mootori sisedetailid on kahjustunud (hammasrataste tööpindade kahjustused, liuglaagrite ülemäärane kulumine) ning et mootorit oli tõenäoliselt pikema aja jooksul (vähemalt 30 000-40 000 km) ekspluateeritud vale mootoriõli kasutades või oli mootor jäänud õlita.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et ta müüs küll hagejale sõiduki, kuid ei vastuta tekkinud kahju eest, sest ta ei vastuta kahju eest, mis tekkis seetõttu, et sõidukit ei oldud pikema aja jooksul õigesti hooldatud, samas kui ta ise sõitis autoga maksimaalselt 50 km. Professionaalne automüüja kinnitas kostjale, et sõiduk on korras, kostja kontrollis ise sõidukit ja veendus, et seda saab sihipäraselt kasutada, samuti vaatas sõiduki üle hageja, kes lasi teha müügieelse tehnilise kontrolli. Hageja sõitis autoga vähemalt 5776 km, mistõttu võisid puudused tuleneda ka sellest.
Maakohus nõustus hagejaga, et varjatud puudused sõidukil küll esinesid, sest asjatundja arvamuse kohaselt olid avastatud puudused olemas juba ajal, mil müüja sõiduki ostja valdusesse andis, ent jättis hagi siiski rahuldamata, kuivõrd maakohtu hinnangul oli puuduste avastamise (02. august 2014) ja kindlaks tegemise (26. november) ning nõude esitamise (5. detsember) hetkeks möödunud selleks ebamõistlikult pikk aeg, mis nõude rahuldamise välistavad. Ka Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.
Riigikohus alamate astmetega aga ei nõustunud. Maakohus luges asjatundja 26. novembri 2014. a arvamusest lähtudes tõendatuks, et mootoririkke põhjustas mootori sihipärane ekspluateerimine pikema aja jooksul vale mootoriõli kasutades, vähene hooldatus või mootori õlituseta jätmine. Asjatundja arvamuse kohaselt põhjustas eelnev nukkvõllide pinna tugevad kahjustused ja liuglaagrite pikisuunalised sügavad jooned, mille tõttu mootor kiilus kinni. Kolleegium leiab, et tegemist oli varjatud puudustega, mida ei saanud asja tavapärasel ülevaatusel tuvastada. Asjaolu, et tegemist oli varjatud puudustega, kinnitab see, et puudused oskas välja tuua spetsialist, ning see, et puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne müügilepingu sõlmimist. Nimelt tuvastas ringkonnakohus, et kostja lasi sõiduki Eestis üle vaadata ja sõiduk läbis tehnoülevaatuse. Samuti selle, et hageja lasi omakorda sõiduki tehnilist seisukorda enne lepingu sõlmimist kontrollida. Sõidukil aga puudusi ei avastatud.
Kuna nukkvõllide pinna tugevad kahjustused ja liuglaagrite pikisuunalised sügavad jooned olid varjatud puudused, millest hageja sai teada asjatundja 26. novembri 2014. a arvamusest, ei saanud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg auto lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta hakata kulgema enne nimetatud kuupäeva. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5. detsembril 2014, seega kümme päeva pärast asjatundja arvamuse saamist. Kolleegium leiab, et selleks ajaks ei olnud möödunud mõistlik tähtaeg puudusest teavitamiseks VÕS § 220 lg 1 mõttes.
Seega on Riigikohtu sõnum ühene – sõiduki varjatud puudustest teavitamise mõistlik tähtaeg ei hakka kulgema mitte ajast, mil kahju kannatanud isik sai teada võimalikust puudusest (nt mootor jooksis kokku), vaid hetkest, mil asjatundja on teinud kindlaks, et ilmnenud puuduse näol on tegemist varjatud puudusega, mis esines asjal juba ostumüügitehingu tegemise ajal.
Arumäe & Sipari Advokaadibürood
